Niisiis- Jõudiski kätte see aeg, mil kolin mõneks ajaks Eestist ära...
Kuhu? Eks ikka sinna, mida juba tean- Prantsusmaale, Thenay kanti, vanasse manoir´i, kus kunagi oli väike veiniköök ning ühes kõrvalhoones tegutses ka kõrts (mis prantslastele üsna omaselt asub teisel korrusel, ning sinna viib järsk väike trepp).Praegu enam kõrtsituba ei tööta ning seal elab 2 äärmiselt sõbralikku js armast kassi.
Peale kasside on siin koerad (papa jahikoerad, ca 8 pluss Zazu- majakoer), kaks hobust (tüdrukute omad), üks eesel (ei tea miks küll, aga ok), hunnik kalkuneid, kuked, kanad, tuvid, mingid kõrbehiirte laadsed olendid ja hunnik suuri ja karvaseid ämblikke. Mõnikord eksib tuppa ka nahkhiir... Mina isklikult nedega õnneks küll tegelema ei pea, kuid poisse tuleb aidata, sest nad on mõningate asjade jaoks liiga väikesed. Muide, olen siin nagu AuPair, kes teeb vabadel hetkedel turundustööd ühele Eestis asuvale ettevõttele.
Lapsi on siin neli, kaks tüdrukut ja kaks poissi. Tüdrukud on vanemad ja saavad enam-vähem endaga ise hakkama, kuid poisid on noored, krutskeid täis paharetid. Eriti Guilliaume, kes on lastest kõige noorem. Kui temaga ma alles panen jõustruktuure paika, siis teised on ilusti aru saanud, et minuga ei tasu vaielda ning kõik mis ütlen on enam-vähem kuld :) (Ka mina võin vahel eksida.)
Oma Prantsumaale tulekust ma ei hakka rääkima, sest milleks seda uuesti läbi elada? Nimelt tulin autoga ja 3,6 päeva järjest sõitmine viib vägagi rööpast välja ka kõige tugevama. Nüüdseks välja puhanuna ning värskena tundub mulle, et asjad hakkavad ilusti paika loksuma ja tulen endale võetud kohustustega ka toime. Nii et sõrmed ristatud ja näeme, mis edasi saab.
Järgmises postituses üritan lähemalt oma esimsesest nädalast rääkida, esimesed 3 päeva pidin rahulikut olemise ja puhkehetked ära unustama. Ja muidugi - tutvusin ka osade naabritega ning avastasin, et saan isegi mingil määral aru, millest jutt on :D
Nägudeni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar